Mungiki sektist ja Keenia põhiseadusest
Olen nüüdsest ametlikult uhke YMCA püsiliige. Nagu laulgi ütleb, on seal fun. Astusin küll selle liikmeks puhtalt majanduslikel kaalutlustel, et oleks odavam ujumas käia ja saaks tasuta lauatennist mängida. Seltskonnal pole iseenesest väga vigagi. Ei teagi, kas see pidev tähelepanu valge mehe suunas basseinis on tingitud värvist või on see kantud millestki muust. Kuivõrd see konkreetne YMCA haru asub Nairobi uhkemas linnaosas, on juba ainuüksi seal käimine heaks lohutuseks prahist, haisust ja muust äärelinna juurde kuuluvast. Puhtad tänavad, diskreetsed inimesed ja mingil määral kõrgendatud turvatunne kuuluvad siiski Nairobi keskklassi ja edasi. Reedeneõhtune prantsuse kultuurikeskuse külastamine oli mingil määral šokeeriv, kuid samas oli seal nii palju äratundmisrõõmu, euroopalik kultuuriruum ja formaat. Vaadates neid trendiprillide, araabia sallide ja valgete Lacoste ketsidega kohalikke, tundus kuidagi uskumatu, et kusagil 30 minutilise bussisõidu kaugusel elavad samas linnas miljonid kas kusagil slumis või vähem koledas kohas, kus heal juhul on jalas mingi terve king. Samas on see ilus turistile seeditav pilt paraku peamine, mida siin linnas kohatakse. Slummi sisse nii naljalt ei roni, ilma kohaliku saatjata kindlasti mitte, eriti kui on teada, et see hästi ei lõppe. Näiteks Komarocki linnaosas on üks teeots, mida üks kohalik meile näitas ning lisas, et see hästi ei lõpe. Nimelt viis see teeots Mathare slumi, kus asub sekti Mungiki üks peamisi tugipunkte.
Mungiki sekt, mis sündis 1980 aastatel, on inspireeritud 1950 aastatel toimunud Mau Mau ülestõusust briti kolonisaatorite vastu tolleaegses Briti Ida-Aafrikas (Keenias). See on Kikuyu hõimu noorte vägivaldne liikumine, mis salgab läänelikku kultuuri (esialgne idee oli muidugi teritada sotsialismi Aafrikas, mobiliseerida ühiskonda ja tuua sellesse majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi). Need “Mau Mau tõelised pojad” on üsna aktiivsed osa võtma poliitilistest sündmustest. Ühe teooria järgi loodigi Mungiki sekt 1988. aastal, et õõnestada tolleaegse presidendi Daniel arap Moi valitsust. Viimastel aastatel on sekti liikmed hakanud korda saatma üsna jõhkraid mõrvasid, jättes oma tegudest maha moonutatud välimusega jäsemetuid laipasid, põlenud majasid jms. Mungikisid on süüdistatud ka ulatuslikus vägivallatsemises 2008. aasta valmisjärgsetes rahutustes. Ühtlasi nõuavad nad katuseraha nii slumielanikelt kui ka ühistranspordi operaatoritelt. Jääb üle vaid oodata ja vaadata, mida nad see aasta korda saadavad.
Nimelt toimub 4.augustil referendum uue põhiseaduse üle. Juba praeguseks on pinged ühiskonnas üsna suured, kuivõrd puudub ühtne seisukoht uue põhiseaduse osas. Üle Keenia toimuvad “YES” (rohelised) ja “NO” (punased) kampaaniad, mida aeg-ajalt tuleb politsei abiga lahendada. Suurteks teemadeks on abort ja selle lubamine ning maaga seotud küsimused. Nimelt lubab uus põhiseadus abordi (loomulikult kindlatel näidustustel) meditsiinilise personali käe läbi. See aga ei meeldi usuga tugevamalt seotud inimestele. Ühtlasi seab uus põhiseadus luubi alla praeguste suurmaaomanike valdused. Kuulu järgi olla palju suurmaaomanikke, kes on saanud oma valdused kas kuritarvitades oma võimu või muul illegaalsel teel ega suuda seaduslikult oma valduste saamislugu esitada. 
Vahepeal käisime Mt. Longonotil (2777m) matkamas. See on unne suikunud vulkaan, mis viimati purskas 1860. aastatel. Matk ise oli üürike, ühepäevane, kuid parajalt koormav. Seltskonnaks MYSA liikmed ja sellega muud moodi seotud inimesed ja liikumisvahendiks, üllatus-üllatus, matatud. Väravas maksime kenasti NON-RESIDENT hinna, sest meie mitte-residentsus paistis paremini silma kui võimalike mustade mitte-residentide oma, kelle keenialaseks olemine või mitte-olemine ka kedagi ei huvitanud. Tore oli vaadata, kuidas mzungud oma matkasaabaste ja -kottide, -mütside, -keppidega mäe peal ronisid ning samal ajal kohalikud ühe veepudeli ja katkiste ketsidega ringi jooksid (ka matkasid). 
Mäe otsas oli kenasti 3G mobiililevi ning sain kenasti ka oma meilid loetud.
